promillaarium

Istusin mina rahulikult oma igapäevase tegevuse juures suurima sõbra seltsis, kui järsku tegi üks tüüp ukse lahti ja jalutas rõõmsasti sisse. Tatsus toredasti minu juurde...oma rumaluse juures ei osanud ma ohtu aimata, ta näis nii meeldiv ja ohutu, nii et ma ei võtnud vaevaks end tema eest kaitsta. Võtsin ta lahkelt vastu. Alles pärast sain aru, et see petlik sõber on Masendus. Oleks võinud ju vähemalt koputada!?

Avasin oma säästumarketist kolme krooni eest soetatud sprotipasteedi- no juba poes tundus mulle ausaltöeldes see kaup pisut kahtlane ning ma juba suhtusin selle sisusse kerge skeptilise eelarvamusega- ja ma ei üllatunud üldsegi, et seal olid surnud lömastatud kalade kulul elama asunud täitsa elusad ja ehtsad hallitusseened! No sellest ei olegi midagi, sest ega mul ole kahju oma kolmest kroonist elavate seenekeste eest loovutada, kaugel sellest- selle summa eest, ma arvan,- pakkus mulle nende elukate nägemine rohkemgi rõõmu kui tavapärase ebamäärast värvi olluse olemasolu nentimine selle karbis...
..aga sellise igapäevase toimingu käigus hakkasin ma mõtlema- seda juhtub mõnikord minulgi, et ma mõtlen- et idee poolest on mul õigus viia see õnnetu karp poodi tagasi. Ei, ma ei pea mitte silmas loomakesteta produkti vastu nõudmist või oma kolme krooni tagasi küsimist, sest põnevust nende leidmisest sain ma juba ju täie raha eest, vaid et pakendiseaduse jõustunult on mul tagatud õigus viia poodi tagasi iga jumala sprotipasteedikarp- eeldatavasti vist küll tühja ja pestuna. Ja mitte ainult sprotipasteedi, vaid ka küpsise-, salati-, kreemituubi-, ja mis iganes karp, ehk et siis misiganes ese, mida võib määratleda pakendina..
Milline kokkuhoid! Allan Kokkota ERL-st lubas mind kunagi lahkelt komposteerivate ussikestega varustada-nende näol saaksin endale ju ka kauaigatsetud kodulooma..Seega: kõik sprotikarbid viin poodi tagasi, nende elama hakanud sisu ja kõik muu biodegradeeruva annan ussikestele ümbertöötlemiseks, paberipahna sokutan ahjuomanikele ning prügi teke on kohe lausa minimaalne ning sellest tulenevalt ka prügiveokulu...
Kas pole mitte tore!? Kõik sorteerima!

Kummardus minu auväärt hõredale publikule ning tagasihoidlik meeldetuletus, et loetusse tuleb suhtuda range eelarvamusega- võtta arvesse käesoleva lehekülje autori ebaloomulikult aktiveerunud eneseiroonilist suhtlemismaneeri ning nii mõnelgi juhul eksitavaid kunstilisi liialdusi.
Nõrganärvilistel ning vähesel määral arenenud huumorimeelega isenditel on antud kirjatükkide lugemine ebasoovitatav.
Samas tuletan ka meelde, et ärge laske end eksitada oma sotsiaalse taju vigadest, mis üldjuhul kaldub üksikute juhtumite puhul tegema paikapandud järeldusi.
Kaebuste puhul palun pöörduda arstile.

Kunagi ühes Disney koomiksis olid kenasti ära personifitseeritud- kui ma ei eksi siis oli see õnnetu Donald, kelle- ühele õlale kurat ja teisele ingel. Oo ja mitte ainult, et nad oleksid seal istunud, vaid nad ka kogu aeg sosistasid kõrva ja andsid erinevat nõu- kurat loomulikult tsipa ruineerivat, ingel jälle oma üliheaduses levitas vaid üllaid mõtteid.

Ja nüüd olen need tegelased ka oma elust leidnud. Ei-ei, nii hull see asi nüüd ei ole, et ma neid kohe ilmsi näinud oleksin ja õla peal nad ka vaevalt et istet on võtnud, aga mõtted on täpselt alati kahepoolsed...no ja olgem ausad, mitte alati ei võta ma siis seda helgemat ideed kuulda..
Ja suures lõpetamise tuhinas on mu meeldivad sõbrad eriti aktiivselt sõna võtma hakanud. Nojah, just, et "meeldivad" sõbrad, sest mõtle kui palju põnevam on elu kui saan omakeskis diskuteerida ja vastu- ning pooltväiteid genereerida.

No näiteks võtsin ma end täna kokku ja istusin suure innuga (mitte ind-inna, vaid ind-innu) arvuti taha, et siis miskit asjalikku produtseerida..kõht oli meeldivalt täissöödud ja tukk tikkus peale, nii ütleski mulle üks hääl peas:
- äkki oleks targem hoopis voodi peal lesides artikleid lugeda, nii hea ju vaadata üle, kas üldse saan sealt midagi kasutada..
Loomulikult lõppes see mitte-nii-lühikese ja totaalselt etteplaneerimata uinakuga.

Nii on mul alati argumendid miks mitte minna õhtul jooksuringile või miks mitte ärgata hommikul äratuse peale, miks on ikka vaja kindlasti hakata pigem koristama kui õppima jne jne jne

Ainus mure on selles, et mingil kummalisel põhjusel on see kuratlik pool tsipa nutikam ja argumenteerivam ja üleüldse vist kõvema häälega, no ja seda õnnetut tiivulist olendit pole ma ammu enam kuulnud...äkki ta on üleüldse välja kolinud?

m�ttemaailm
Küll elu on ikka mitmekesine ja variatsiooniderikas kui igal hommikul ärgates nii 9 paiku samaaegselt kardinate eest lükkamisega lülitad tööle oma suurima sõbra ja veedad ülejäänud päeva vaid tema seltsis. Päeva kõrghetked on loomulikult köögiskäigud, nii väiksemate lohutuste leidmiseks kõige seeditava näol, või siis ka suurema kõhutäie otsingud. No ja lohutust on sellise elu puhul vaja, sestap külastangi piisavalt tihedalt ka kaubandusketti, et soetada masendustõrjet..peaks mainima, et tõhusat antidepressiivset digesteeritavat vahendit sealt küll leida ei õnnestu, kuid ometi suudan end pakutavagagi ära petta. Mõneks ajaks. Enesepettu on vaja ka sellise käitumise tulemustega hakkama saamiseks, ehk et jaanalinnuna ei vaata ma kunagi sularahaautomaadis kontojääki, poearvele püüan tähelepanu mitte pöörata ja jumal hoidku end kaalumast!
Kõige selle jama sees on vaja enda elu veelgi huvitavamaks muuta ja mõtiskleda sügavalt järele mida oma eluga edaspidi peale hakata, mis on minu väljavaated, kas mu senised valikud on olnud õiged, mis saab kui.., kas äkki.., no ja parimal juhul siis saaks teisigi natukene hulluks ajada...see pole mu väga veel õnnestunud, kuid hirmsasti tahaks tüli norida mõttetutel teemadel, tekitada intriige..
..no aga elu ongi raske, peaasi et igav ei ole