promillaarium

..meil siin käivad need rekkamehed- võtavad kauba peale ja siis vuristavad mööda vabariiki ringi, ja mitte ainult vabariiki- usinamad ikka pürivad sinna lääne poole. No nii. Ükspäev siis üks tüüp tuli Soomest koormaga, kibeles hirmsasti koju, küsisin, et kaua siis kodumaal pole käinud? Kaks ja pool kuud! Aga noh, see pole midagi, üks vingemaid mehi sõitis 21 kuud Euroopas ringi ja kordagi kodus ei käinud, nii et isegi kui Soome sattus, siis tegi sealt ka ruttu minekut, et jumala eest Eestisse ei kutsutaks. Nojah, tüüpidel on välislähetustel päris head päevarahad, aga kõlab ikka hirmsalt küll..kujutan ette, et lapsed võivad tal kül vist naabrimehe nägu olla...

Lendan siis esmaspäeval Oulu koolitusele. Elementaarne, toote- ja ametikoolitus, mis oleks pidanud toimuma juba mõningad kuud tagasi, nii et olen siin tõenäoliselt korduvalt jalgratast juba õpetatavatel teemadel leiutanud, aga parem hilja kui mitte kunagi.
Iseasi on, kas ma ikka lendan, sest pileteid mulle ei antud, Mainor Meelis saatis vaid faksi lendude nimedega ja kui mina oma maalapse loogikaga pileteid nõudsin, siis väitis, et pole paberkandjal piletit vajagi, piisab isikut tõendavast dokumendist. No näis!

Reedesed päevad on toredad- inimesi näib juhtivat üks väljaütlemata reegel- igatahes reede pärastlõunad on vaiksed. Telefon ei helise, meilid ei liigu. Mingeid pakilisi asju reede õhutupoole ajama hakata oleks äärmiselt näotu. Sirutad vaikselt jalgu ja teed nädalavahetuseks plaane...Mjahh, kahjuks on minu plaanid juba ette määratud ning suhteliselt paindumatud- 200 lk keskonnakeemia materjale vajab läbitöötamist ja omandatud teadmiste kontroll ootab juba järgmisel nädalal. Uhh.

Juba lapsepõlves meeldisid mulle sellised igasugused müstilised uskumused, alates tähtede langemise ootamisest kuni nööbist haaramiseni musta kassi üle tee minnes. Mäletan selgelt, et esimest korda kui keegi "suur" laps mulle seletas, et Altjal kivihunnikusse kivi pannes saab soovida ning see täitub, siis soovisin ma jäätist. :D Ja soov täitus! Ja mitmeidki kordi on täitunud. Tuleb osata soovida, eks ;).
Ja mingist ajast on mulle külge jäänud komme, et kui elektrooniline kellanäit näitab vaatamise hetkel nelja sama numbrit, siis ma ruttu mõtlen mingi soovi. Et soov pidi täituma kui juhtud just juhuslikult sel hetkel kella vaatama. Noh, ehk siis kas kell on 11:11 või 22:22. Kõlab naiivselt, eksole?! Aga kuna ma juba totaalselt automaatselt sellisele nähtusele reageerin, siis teinekord on mulle endalegi mu enda soov üllatusena tulnud. Juhtub, et ma pole tükk aega mõelnudki selle peale, et mis võiks mulle just praegu oluline olla saavutada või saada või teha...ja siis tuleb see mul kiiresti alateadvusest või kust iganes üles leida, endale meelde tuletada. Ja uskuge või mitte, aga see töötab! Kui sa tead, mida sa tahad ja endale seda aeg-ajalt meelde tuletad, siis sa pigem liigud selle saavutamise poole kui siis kui sa seda ei tea või ei mäleta...
Muide, lõputööd arvuti taga kirjutades nägin ma üldiselt iga päev selle hetke ära kui kell 11:11 ekraani paremal allnurgas näitas ja uskuge mind, igapäev oli mul selgelt meeles, et hetkel on kõige olulisem see krdi lõputöö valmis saada....

Nimelt, tuleb hakata otsima pea raamatupidajale asendajat. Ja seda sellisel põhjusel, mida ülemus võiks ehk pigem minult oodata kui meie 47. aastaselt raamatupidajalt. Nii, et kui ma ei taha firmas tõsist titebuumi tekitada, pean ikka hea mitu aastat ootama sellega, aga nagu näha- aega on selle asjaga! Rahulikult 25 aastat :)