promillaarium

Ootan ärevusega- nüüd juba homset- Rootsi-sõitu Marketing Meetingule, ostsin isegi uued püksid ja eile kinno minnes panin jalga kingad, mida plaanisin siis ka kaasa võtta, et natuke harjutada jalga. Nagu karta oligi- olid juba poolel teel kinno mu kannad ära hõõrutud ja filmi lõppedes katsed kingi jalga ajada ebaõnnestusid totaalselt madala valuläve tõttu. Mis seal ikka- kingad näppu ja paljajalu kodu poole! Asfald oli ikka üsna külm... Nüüd on mul lisaks katkihõõrutud kandadele alahuulel ka ohakas, ehk et ei ootagi enam nii väga seda sõitu...

Veendumus, et pakendimaks kuidagigi parandab inimeste suhtumist taaskasutusse, on vist ikka alusetu. Nädalavahetusel olid eesti meistrikad orienteerumissprindis, mille peakorraldajaks oli juhtumisi minu isiklik vanem vend. Noh, tundsin, et peaks ju ka kuidagi ehk kaasa aitama ja sebisin endale sobiva "ameti"- jagasin metsast tulijatele juua- igaüks sai valida pudeli vee ja pudeli mingi mahlajoogi vahel. Metsast tulnuna said võistlejad oma joogipudeli ning pidid jääma märgistatud alasse seniks, kuni kõik võistlejad olid metsa lastud, et vältida võimalust info lekkest raja ja punktide kohta. Võistlejaid oli ligi 300. Ala oli piiratud lindiga, seal olid nii mõnedki prügikotid korraldajate poolt paigaldatud ning alas veedetud aeg oli päris kindlasti piisav joogipudeli tühjaksjoomiseks. Kui võistlused läbi, hakati aktiivselt platsi koristama ja kokku panema, et öiste võistluste kohale jõuda. Selge. Mina siis ka. Oma aktiivsuses-naiivsuses korjasin kokku alal olnud prügikotid ja teatasin, et ilmselt pole neis kottides suurt midagi kui ainult taara, et kes need ära viib. Sellele repliigile järgnes arusaamatu pilk ja arvamus, et ega keegi ei viitsi neid ära viia, et võib ikka prügikasti panna...lihtsa arvutuse järgi- 300x0,5=150, oli kõne all 150 krooni prügikasti viskamine...

Miks ei ole olemas sellist güberneetilist kokaraamatut, kuhu saab sisestada kodus olemasolevad toiduained koos kogustega ning vastuseks antaks retsepte, ilma et peaks lappama mööda kokaraamatut, et mjah, tahaks täna ehk midagigi huvitavat süüa teha, aga et ei peaks enne ega toidu tegemise vahepeal poodi minema ja seda enam, et tavalisest poest komponente leida on ka lausa piin..

Nimelt käin ma teisipäeviti liiva sees võrkpalli mängimas ja päris tore on. Eile oli kohe eriti tore, läksime dushi alla pärast mängu, ise hullult kädistades ja üle ääre pesuvahendeid jagades, kui äkki vilksamisi nägin, et justkui diagonaalis minust asuvas boksis oli tädil habe. Misasja!? Vaatan siis terasemalt, "tädi" kannikad polnud nagu üldse naiselikud kannikad, täiesti mehelikud puusadeta...tuli välja, et seal pesigi end rahumeeli üks MEES! :D
Ega sellest siis midagi väga ei olegi, ainult kujutlusvõime hakkas mängima pildiga sellest, kuidas endal võiks tunne olla meeste dushiruumi sattuda...